Petersell



Peterselli kodumaaks on Vahemeremaad, kus ta tänaseni kasvab metsikult. Petersellist kasutatakse ära pea kõik osad: lehed ja varred, seemned ja juured. Kui toidu sisse hakitakse tavaliselt reeglina värskeid lehti ja nooremaid varsi, siis ravimteesid tehakse ka jämedamatest vartest ja kuivatatud ürtidest. Maitse andmiseks sobib paremini pigem tugeva iseloomuliku maitsega siledalehine liik, kähar ja mahedama mekiga lehtpetersell on aga populaarne toitude kaunistamisel. Meeldiva lõhna ja omapärase maitse tõttu sobib väga paljude toitude - suppide, liha- ja kalaroogade, salatite jne juurde.
Petersell sisaldab väga palju organismile kasulikke aineid. Lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid (vastavalt 1-6%), millest peamine on apiool, rasvu (22%), flavonoide ja glükosiide. Lehed on rikkad raua ja C-vitamiini poolest (190-400mg%); sisaldavad ka karotiini ja B-rühma vitamiine.
Nagu toiduks, nii tarvitatakse petersell ka ravimina üleni ära. See tavaline maitsetaim aitab üllatavalt paljude murede korral. Nii tavaline kui ka käharpetersell on looduslikud diureetikumid ning aitavad kehast liigse vee välja viia. See omakorda kaitseb maksa ja veresooni, vähendab põletikke ja vähiriski ning tugevdab immuunsüsteemi.
Kindlasti peaks petersell kuuluma kõigi nende menüüsse, kes soovivad kaalust alla võtta. Tõmmise joomine aitab tõhusalt puhastada ka veresooni, eemaldades neist üleliigse kolesterooli.
Petersellil on täheldatud muu hulgas ka allergiat vähendavat toimet (eriti nahal väljenduvate allergiatüüpide puhul) ja selle preparaatide tarvitamisel leiavad abi südamehaiguste, reuma ja liigesepõletike käes kannatajad. Allergia, haavade ja haavandite, aga ka marrastuste peale võib määrida salvi, mis on tehtud peeneks hakitud ja võiga segatud petersellilehtedest. Vesivillidele või ärahõõrutud kannale võib panna ka lihtsalt värskeid lehti.



Retseptid